Kuidas mõõta ja vähendada ürituste keskkonnamõju

Iga konverents, gala ja festival jätab endast jälje – mälestuste, juurde ammutatud teadmiste ja kasvatatud võrgustike kõrval jälje ka keskkonnale.

Eesti juhtiv üritusturundusagentuur Jolos on võtnud südameasjaks kestlikkuse põhimõtete integreerimise oma tööprotsessi. Lisaks tehakse aktiivselt tööd kogu valdkonna harimise ja muutmise nimel – jagatakse teadmisi, andmeid, parimaid praktikaid ja kogemusi teiste korraldajate, partnerite ning klientidega, et ürituste korraldamine Eestis muutuks üha teadlikumaks ja saavutaks keskkonnasõbralikkuses uue taseme.

Agentuuri partner ja jätkusuutlikkuse juht Katre Kahre selgitab, miks mõju mõõtmine on kriitiline samm ning kuidas teadlikud valikud aitavad muuta üritused keskkonnasõbralikumaks ja üha professionaalsemaks.

Kõik algab mõõtmisest!

„Kui soovime keskkonnamõjusid vähendada, peame kõigepealt aru saama, kus ja kui suur mõju tegelikult tekib,“ ütleb Katre Kahre. „See tähendab mõõtmist – teadlikku, andmepõhist vaadet sellele, kuidas sündmus päriselt toimib.“

Kui palju elektrit kulub? Kui palju toitu serveeritakse – ja kui palju sellest raisku läheb? Millist transporti kasutatakse? Olulisi küsimusi on palju. Ilma infot ja andmeid kogumata on raske hinnata, kust tegelik mõju tuleb ja kuhu tasub panustada.

„Kui tugineda ainult kõhutundele, võib kergesti juhtuda, et investeeritakse valesse kohta,“ lisab Kahre. „Näiteks trükitakse taaskasutatud paberile voldikuid, kuid tegelikult annaks palju suurema keskkonnakasu menüü muutmine või toimumiskoha nutikam valik.“

Mõõtmine annab teaduspõhise aluse, millele tuginedes saab teha päriselt mõjusaid otsuseid. Kui mõõtmine on tehtud, on selge kust on mõistlik alustada muutusi.

Kus tekib ürituse suurim mõju?

Jolose seniste mõõtmiste põhjal on ürituste keskkonnamõju kõige suurem allikas transport – külaliste, personali ja kaupade liikumine võib moodustada kuni 90% kogu jalajäljest. Seda siis kui üritusele saabutakse lennukitega. Teisel kohal on tavapäraselt toit. Järgnevad majutus, energia, materjalid ja dekoratsioonid, tarbevesi ja jäätmed. Viimase puhul tasub meeles pidada, et mõju on võrreldes teiste teguritega pigem väike, kuigi just jäätmetest räägitakse kõige rohkem.

Kõige aeganõudvam osa ürituse keskkonnamõju mõõtmise juures on andmete kogumine. Transpordi puhul küsitakse osalejatelt, personalilt ja partneritelt millega ja kust nad saabusid. Partneritelt kogutakse infot kaupade päritolu ning kasutatud materjalide kohta. Toitlustajad annavad täpsed andmed roogade koostise ja koguste kohta.

„Varem uurisime ka koostisosade päritolu, kuid selgus, et see mõjutab toidu jalajälge vaid umbes kahe protsendi ulatuses,“ selgitab Kahre. „Seetõttu keskendume nüüd olulisematele teguritele.“

Energia ja vee tarbimise andmeid on lihtsam saada, sest need on mõõdetavad. Jäätmed kaalutakse liigiti, et hinnata nende tegelikku osakaalu.

Loomulikult ei taga kohusetundlikult täidetud tabelid meile iseenesest midagi. Jolos teeb näiteks koostööd keskkonnaekspertidega ESG teemade nõustamisagentuurist Sustinerest. Sustinere poolt välja arendatud tööriist aitab andmed kalkuleerida CO₂ numbritesse.

Viis sammu väiksema jalajälje suunas

1. Vali toimumiskoht targalt

Transport on ürituse keskkonnamõju peamine allikas. Seega tasub eelistada kesklinna ja ühistranspordiga hästi ligipääsetavaid kohti. Tallinn ja Tartu võimaldavad konverentsidel osalejatele taotleda tasuta linnatranspordi kasutust – lihtne samm, mis vähendab vajadust isiklike sõidukite järele. Mõju aitab vähendada ka see, kui pakutakse jalgrattaparklaid, kasutatakse taastuvdiislit transfeerbussides ja antakse osalejatele teada, millised säästlikud liikumisvõimalused neil on.

2. Planeeri menüü – toiduvalikud loevad

Toitlustus on valdkond, kus saad kõige rohkem ära teha. Uuringud näitavad, et taimse ja loomse tooraine jalajälje vahe võib olla 10–50-kordne (Our World in Data, ELi keskmise tarneahela põhjal). Loomakasvatus tekitab ligikaudu veerandi kogu maailma kasvuhoonegaasidest ning toodab ka metaani, millel on umbes 25 korda tugevam kasvuhooneefekt kui süsihappegaasil (IPCC, 100 aasta ajaskaalal).

Kuidas mõju vähendada:

Jäta veiseliha menüüst välja. See on üks lihtsamaid ja mõjusamaid samme jalajälje vähendamisel. Kui pole soovi menüüd lihavabaks teha, siis juba ka veise asendamine kanaliha või kalaga toob toitlustusse mitmekordse keskkonnamõju vähendamise.
Suurenda taimsete valikute osakaalu. Ideaalis võiks 70% kogu toorainest olla taimne. Jolose korraldatud üritustel on taimse toidu osakaal toorainest minimaalselt 50%.
Kasuta kohalikku, hooajalist ja mahetoorainet. ELis moodustab toidu transport vaid umbes 6% kogu jalajäljest (Our World in Data). Mahetoodangu väärtus seisneb mujal ehk mullaelustiku ja ökosüsteemi hoidmisel.
Eelista õiglaselt toodetud tooteid. Näiteks Fairtrade märgisega kohvi ja teed.
Tee taimne toit maitsvaks. Kaasa kokk, kes oskab taimse menüü tõeliselt isuäratavaks muuta – muidu võib hea kavatsus lõppeda prügikastis.
Planeeri kogused täpselt. Õhtusöögi kogus võiks jääda 700–900 g inimese kohta, magustoite võib tellida vähem kui osalejaid.
Vähenda toiduraiskamist. Kasuta väiksemaid taldrikuid ja mõõdukaid portsjoneid. Kaalu pärast üritust järelejäänud toitu, et järgmine kord koguseid täpsemalt planeerida – see säästab nii keskkonda kui ka eelarvet.
Anneta ülejäänud toit. Kui üritusel jääb kõlblikku toitu alles, on seda Eestis lihtne abivajajateni toimetada. Nii Toidupank kui FudLoop on selles osas head partnerid – nad tulevad ise kohale, pakivad toidu kaasa ja jagavad huvilistele.

Arvesta ka, et tarbimist mõjutavad ilm, ürituse ajastus ja osalejate profiil. Tee registreerimine lihtsaks ja anna osalejatele võimalus teada anda, kui nad ei saa tulla – ka see aitab vältida ületellimist.’

3. Kasuta roheenergiat ja säästa energiat

Energiatarve võib moodustada kuni 20% ürituse jalajäljest. Roheenergia kasutamine toimumiskohas on üks lihtsamaid samme, kuidas üritust keskkonnasõbralikumaks teha. Paljud toimumiskohad kasutavad õnneks juba 100% roheenergiat – kui mitte, siis küsi, kas seda on võimalik ürituse ajaks osta. See lihtne küsimus võib viia püsivamate muutusteni. On oluline märkida, et roheenergia kasutamine ei ole sageli üldse kallim variant.

4. Mõtle läbi dekoratsioonid ja materjalid

Dekoratsioonide ja infomaterjalide puhul kehtib kuldreegel: mida vähem uut, seda parem. Enne kui midagi tellid, küsi, kas seda on üldse vaja. Kui on, siis vaata, kas saad selle rentida, laenutada või kasutada ringluses olevat materjali. Näiteks on väga suur olmejääde ühekordne messivaip. Seda on lihtne asendada korduvalt kasutatava plaatvaibaga, mis on juba enamusel suurtel tehnilistel partneritel valikutes olemas. Rentida saab ka näiteks taimi ja isegi kaelapaelu (vt nt Ringpael). Loomulikult tuleks vältida rohepesu – näiteks biolagunevad õhupallid ja konfetti ei lähe Eestis tegelikult komposteerimisele, vaid jõuavad põletusse.

5. Vähenda ja sorteeri jäätmeid

Kuigi jäätmete osakaal CO₂ kogumõjust on väike, tasub järgida zero waste põhimõtteid ehk teadvustada igal sammul soovi jäätmete teket vältida. On loomulik, et mingil määral tekib alati jääke ja jäätmeid. Jäätmete kogumine tuleb hoolikalt läbi mõelda nii külalistealadel kui ka telgitagustes. Kuigi Eestis kehtiv jäätmeseadus nõuab jäätmete liigiti kogumist ja käitlemist, tuleks enne üritust alati kontrollida, kas toimumiskohas on olemas kõik vajalikud jäätmekonteinerid või tuleb mõni lisaks tellida.

6. Vali kingitused teadlikult

Väldi reklaamnänni tootmist. Kui soovid külalistele midagi kaasa anda, vali pigem väike kohalik maitseelamus, mis ei muutu prügiks. Rahvusvaheliste osalejate puhul eelista käsipagasisse sobilikke pakendeid.

7. Tee koostööd ja toeta kogukonda

Kestlikkus tähendab ka inimlikkust ja koostööd. Eelista kohalikke teenusepakkujaid, artiste ja meelelahutajaid, sest see toetab piirkonna majandust ja vähendab transpordikulu. Samas, Eestis on kogu riik sisuliselt üks kogukond, seega tasub eelistada professionaalsust ja kvaliteeti, mitte ainult geograafilist läheduse põhimõtet.

8. Kaasa kogenud korralduspartner

Keskkonnamõju vähendamine nõuab andmeid, kogemust ja süsteemset lähenemist. Kogenud korralduspartner oskab aidata andmeid koguda, tulemusi analüüsida ja anda praktilisi soovitusi. Jolos on Eesti esimene ürituskorraldusagentuur, millele on ISO 20121 sertifikaat kõikide oma ürituste kohta – see rahvusvaheline standard määratleb, kuidas juhtida ürituste sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju. Jätkusuutlikkus pole ettevõtte jaoks loosung, vaid teadlik igapäevane praktika.

Oled valmis rohelisemaks ürituseks?

Tahad, et sinu sündmus jätaks kustumatu mulje, kuid samas võimalikult väikese keskkonnamõju? Nagu juba mainitud, on parim tulemus tagatud, kui kaasad teadlikke ja kogenud partnereid. Kui aga soovid tegutseda iseseisvalt, leiad mitmete ettevõtete, organisatsioonide ja omavalitsuste veebilehtedelt praktilisi juhiseid ja tööriistu, mis aitavad korraldada sündmuse vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult.