Nathan Metsala: Linnahall oleks Põhjamaade parim konverentsikeskus ja tooks Eestile tulu järgmised 500 aastat
Eesti vajab hädasti rahvusvahelist konverentsikeskust, sest selle puudumine ei luba Eestisse tulla puhkajatest kolm korda tulusamatel ärituristidel, ning kindlasti tuleks keskus rajada Linnahalli, mille unikaalne ehitus annaks kohe rahvusvahelisel turul konkurentsieelise, kirjutab Robotexi peakorraldaja Nathan Metsala.
Ei, ma ei eksinud pealkirjas nullide arvuga – just täpselt viissada aastat võibki Linnahall Eestisse aina raha juurde tuua. Eeldusel muidugi, me seda targalt majandame.
On ilmselge, et Tallinn vajab rahvusvahelist multifunktsionaalset konverentsikeskust, nagu need Helsingis ja isegi Riias juba on. Aina jäävad Euroopa ja maailma taseme tippsündmused Eestisse tulemata, sest kõik muu klapib, aga piisavalt suurt ja paindlikku keskust pole.
Minu isiklik kogemus: eelmisel aastal jäime ilma Euroopa ühest suuremast tehnoloogiainnovatsiooni sündmusest European Robotics Forum. See oleks toonud meile ligi nädalaks külla ligi 4000 tippotsustajat, -teadlast ja -eksperti.
Selle mõju Eesti mainele ja tunnetuslikule kaalukusele oleks olnud ülivõimas. Rääkimata vahetust rahalisest tulust. Iga sedalaadi külastaja toob meie majandusse kolm korda rohkem raha kui Briti poissmees või Soome poereisija. Me ju tahame rohkem just selliseid turiste.
Ainsaks takistuseks on normaalse tänapäevase konverentsikeskuse puudumine. Samas oleks täiesti absurdne ehitada selle jaoks uus plekist ja küprokist karp. Me peame kindlasti rajama konverentsikeskuse just Linnahalli.
Seda ei tule teha selleks, et vana maja kuidagi rakendada või muud säärast. Vaid hoopis selleks, et meil süles istuv ainulaadne ekspordiartikkel kiiremas korras Eestile tulu teenima panna. Konverentsikeskus peab Linnahalli tulema mitte selle hoone kiuste, vaid nimelt selle suurepärase hoone tõttu. Sellel on kaks kaalukat põhjust.
Teistel on plekk-karbid, meil maailma ajaloo sõlmpunktist kultuuripalee
Esiteks, Linnahalli siselahendusse on juba peidetud unikaalne konkurentsieelis. Sisuliselt kõik teised potentsiaalselt konkureerivad konverentsikeskused on ülesehituselt umbes nagu Unibet Arena ehk endine Saku Suurhall. Suur ja vaheseintega liigendatav, jah. Kuid olemuselt lihtsalt üks karp.
Linnahall on hoopis midagi muud. Linnahalli amfiteaterlik saal on elamus omaette. Samuti saab jäähalli ja avaratesse fuajeedesse rajada tänapäeval hädavajalikud väiksemad paralleelsaalid ning näituste ja võrgustumise alad. Just nendest võimalustest jääb Eestis täna olemas olevates konverentsipaikades puudu. Selle vajaduse tõttu ei sobi konverentse korraldada ka spordihallides.
Teist sellise tervikuga paika Põhja-Euroopas ei ole ega tule, sest tänapäeva Exceli-investeeringute tingimustes rajatakse ikka ainult karpe. Meil on saatuse tahtel Linnahall aga juba olemas.
Kui minu hinnangust ei piisa, siis ehk on Christopher Nolani režissööripilk kõnekam argument. Nolanit ei piiranud eelarve ega partnerite vastutulelikkus kus tahes maailmas. Aga kõigist võimalikest paikadest tundis ta tõmmet filmida “Teneti” mastaapset avastseeni just Linnahallis.
Majesteetliku hoone juurde käib ka sama võimas lugu. Toimus ju nimelt Linnahallis laulva revolutsiooni päevil terve hulk olulisi sündmusi ja koosolekuid, siin peeti kõnesid ja jõuti äratundmisele, et üks kord me võidame niikuinii.
See lugu väärib talletamist, suureks rääkimist ja muidugi kõigile külalistele esitlemist. See pole järjekordne X-arena plekk-karp. See siin on paik, kust nutikalt, vapralt ja üheskoos aru pidades võideti kurjuse impeerium. Mis saaks olla parem atmosfäär mistahes rahvusvahelisele konverentsile.
Linnahall – maailma kohtumispaik ka aastal 2526
Teiseks kandvaks põhjuseks, miks on kaval rajada konverentsikeskus just Linnahalli, on selle hoone paratamatu tugevus – see kestab sajandeid. Linnahallile uut elu andes investeeriksime sellesse ühte ainsasse hoonesse, mis meie ajastust ehk 20.–21. sajandist tõenäoliselt ka aastal 2500 alles on.
14. sajandist on meile jäänud Pikk Hermann, 16. sajandist Oleviste kirik ja 18. sajandist Kadrioru loss. Meie aega jääb tulevastele põlvedele paratamatult meenutama Linnahall. Teist samavõrd ajahambale vastupidavat kivipaleed vaevalt et enam püstitatakse.
Sealjuures pole Linnahall ju lihtsalt lossimõõtu muuseumieksponaat. Linnahall on ametlikult küll arhitektuurimälestis (põhjusega!), kuid samal ajal on tegu ülimalt elava objektiga. Kui sa pole ammu sattunud, siis mine mõnel soojal kevad- või suveõhtul Linnahalli juurde. See on paik, mis lihtsalt tõmbab inimesi seal aega veetma – üksi, sõpradega, perega. Nii eestimaalasi kui külalisi.
Linnahall pole ainult õige hoone, vaid ka õiges kohas. Linnahalli unikaalne konkurentsieelis rahvusvahelisel turul on asukoht südalinnas – jalutuskäigu kaugusel on hotellid, restoranid ja vaatamisväärsused. Lennujaam ja sadam on samuti konkurentidega võrreldes väga lähedal ja mugavalt ligipääsetavad.
Linnahalli äriplaan – see on imelihtne
Mulle jääb täiesti arusaamatuks kogu jalaväristamine, mis käib kaasas Linnahalli konverentsikeskuse potentsiaalsest tasuvusest rääkimisega. On ilmselge, et see keskus teeks omal turul puhta töö.
Miks? Pikas plaanis eelkirjeldatud unikaalsuse tõttu. Loogika on lihtne: iga-aastased suursündmused otsivad pidevalt uusi ja põnevaid toimumispaiku. Kui me tuleme turule kõigist karpidest eristuva paleega, siis on meil varsti järjekord ukse taga.
Kuid kohe esimesest aastast alates hakkab tööle ka teine mehhanism. Tallinnas on suursündmuse korraldamise tervikkulu täna umbes neli-viis korda soodsam kui Helsingis. Neli-viis KORDA!
Ühel pool lahte on plekk-karp, üsna tuim linn (andku helsinglased mulle andeks!) ja neli korda suurem kulu. Teisel pool lahte aga Christopher Nolani väljavalitud uhke amfiteater, põnev vanalinn, tipprestoranid ja neli korda väiksem kulu. Millest me üldse räägime? Juba soomlased tuleks oma üritustega meie juurde.
Samuti, isegi Eesti enda sündmuskorralduspaikade turul on nõudlust rohkem kui pakkumist. Ma korraldan igal aastal kokku tuhandete osalejate ja külastajatega Robotexi. Juba täna on vähegi suuremad kohad sisuliselt kogu 2027. aastaks broneeritud. Linnahall leiaks palju tänulikke kliente.
Seega: make Linnahall great again! Ükskord me saame Linnahalli keskuse niikuinii!
Arvamuslugu ilmus esmakordselt 20. septembril 2026 Postimehe arvamusrubriigis pealkirjaga „Nathan Metsala: Linnahall tooks Põhjamaade parima konverentsikeskusena Eestile tulu 500 aastat”. Avaldame loo autori ja Postimehe loal. Loe originaali Postimehest
Nathan Metsala on Robotexi tegevjuht ja peakorraldaja.
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
Postitas: 07.10.2026
Kategooriad: Uudised
