{"id":43285,"date":"2025-11-14T05:14:53","date_gmt":"2025-11-14T05:14:53","guid":{"rendered":"https:\/\/www.ecb.ee\/?p=43285"},"modified":"2025-11-24T10:37:09","modified_gmt":"2025-11-24T10:37:09","slug":"kuidas-moota-ja-vahendada-urituste-keskkonnamoju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.ecb.ee\/et\/blog-et\/kuidas-moota-ja-vahendada-urituste-keskkonnamoju\/","title":{"rendered":"Kuidas m\u00f5\u00f5ta ja v\u00e4hendada \u00fcrituste keskkonnam\u00f5ju"},"content":{"rendered":"

Iga konverents, gala ja festival j\u00e4tab endast j\u00e4lje \u2013 m\u00e4lestuste, juurde ammutatud teadmiste ja kasvatatud v\u00f5rgustike k\u00f5rval j\u00e4lje ka keskkonnale.<\/p>\n

Eesti juhtiv \u00fcritusturundusagentuur Jolos<\/a> on v\u00f5tnud s\u00fcdameasjaks kestlikkuse p\u00f5him\u00f5tete integreerimise oma t\u00f6\u00f6protsessi. Lisaks tehakse aktiivselt t\u00f6\u00f6d kogu valdkonna harimise ja muutmise nimel \u2013 jagatakse teadmisi, andmeid, parimaid praktikaid ja kogemusi teiste korraldajate, partnerite ning klientidega, et \u00fcrituste korraldamine Eestis muutuks \u00fcha teadlikumaks ja saavutaks keskkonnas\u00f5bralikkuses uue taseme.<\/p>\n

Agentuuri partner ja j\u00e4tkusuutlikkuse juht Katre Kahre<\/strong> selgitab, miks m\u00f5ju m\u00f5\u00f5tmine on kriitiline samm ning kuidas teadlikud valikud aitavad muuta \u00fcritused keskkonnas\u00f5bralikumaks ja \u00fcha professionaalsemaks.<\/p>\n

K\u00f5ik algab m\u00f5\u00f5tmisest!<\/strong><\/h3>\n

\u201eKui soovime keskkonnam\u00f5jusid v\u00e4hendada, peame k\u00f5igepealt aru saama, kus ja kui suur m\u00f5ju tegelikult tekib,\u201c \u00fctleb Katre Kahre<\/strong>. \u201eSee t\u00e4hendab m\u00f5\u00f5tmist \u2013 teadlikku, andmep\u00f5hist vaadet sellele, kuidas s\u00fcndmus p\u00e4riselt toimib.\u201c<\/p>\n

Kui palju elektrit kulub? Kui palju toitu serveeritakse \u2013 ja kui palju sellest raisku l\u00e4heb? Millist transporti kasutatakse? Olulisi k\u00fcsimusi on palju. Ilma infot ja andmeid kogumata on raske hinnata, kust tegelik m\u00f5ju tuleb ja kuhu tasub panustada.<\/p>\n

\u201eKui tugineda ainult k\u00f5hutundele, v\u00f5ib kergesti juhtuda, et investeeritakse valesse kohta,\u201c lisab Kahre. \u201eN\u00e4iteks tr\u00fckitakse taaskasutatud paberile voldikuid, kuid tegelikult annaks palju suurema keskkonnakasu men\u00fc\u00fc muutmine v\u00f5i toimumiskoha nutikam valik.\u201c<\/p>\n

M\u00f5\u00f5tmine annab teadusp\u00f5hise aluse, millele tuginedes saab teha p\u00e4riselt m\u00f5jusaid otsuseid.<\/strong> Kui m\u00f5\u00f5tmine on tehtud, on selge kust on m\u00f5istlik alustada muutusi.<\/p>\n

Kus tekib \u00fcrituse suurim m\u00f5ju?<\/strong><\/h3>\n

Jolose seniste m\u00f5\u00f5tmiste p\u00f5hjal on \u00fcrituste keskkonnam\u00f5ju k\u00f5ige suurem allikas transport <\/strong>\u2013 k\u00fclaliste, personali ja kaupade liikumine v\u00f5ib moodustada kuni 90%<\/strong> kogu jalaj\u00e4ljest. Seda siis kui \u00fcritusele saabutakse lennukitega. Teisel kohal on tavap\u00e4raselt toit<\/strong>. J\u00e4rgnevad majutus, energia, materjalid ja dekoratsioonid, tarbevesi <\/strong>ja j\u00e4\u00e4tmed<\/strong>. Viimase puhul tasub meeles pidada, et m\u00f5ju on v\u00f5rreldes teiste teguritega pigem v\u00e4ike, kuigi just j\u00e4\u00e4tmetest r\u00e4\u00e4gitakse k\u00f5ige rohkem.<\/p>\n

K\u00f5ige aegan\u00f5udvam osa \u00fcrituse keskkonnam\u00f5ju m\u00f5\u00f5tmise juures on andmete kogumine<\/strong>. Transpordi puhul k\u00fcsitakse osalejatelt, personalilt ja partneritelt millega ja kust nad saabusid. Partneritelt kogutakse infot kaupade p\u00e4ritolu ning kasutatud materjalide kohta. Toitlustajad annavad t\u00e4psed andmed roogade koostise ja koguste kohta.<\/p>\n

\u201eVarem uurisime ka koostisosade p\u00e4ritolu, kuid selgus, et see m\u00f5jutab toidu jalaj\u00e4lge vaid umbes kahe protsendi ulatuses,\u201c selgitab Kahre. \u201eSeet\u00f5ttu keskendume n\u00fc\u00fcd olulisematele teguritele.\u201c<\/p>\n

Energia ja vee tarbimise andmeid on lihtsam saada, sest need on m\u00f5\u00f5detavad. J\u00e4\u00e4tmed kaalutakse liigiti, et hinnata nende tegelikku osakaalu.<\/p>\n

Loomulikult ei taga kohusetundlikult t\u00e4idetud tabelid meile iseenesest midagi. Jolos teeb n\u00e4iteks koost\u00f6\u00f6d keskkonnaekspertidega ESG teemade n\u00f5ustamisagentuurist Sustinerest<\/a>. Sustinere poolt v\u00e4lja arendatud t\u00f6\u00f6riist aitab andmed kalkuleerida CO\u2082 numbritesse<\/strong>.<\/p>\n

Viis sammu v\u00e4iksema jalaj\u00e4lje suunas<\/strong><\/h3>\n

1. Vali toimumiskoht targalt<\/strong><\/h4>\n

Transport on \u00fcrituse keskkonnam\u00f5ju peamine allikas. Seega tasub eelistada kesklinna ja \u00fchistranspordiga h\u00e4sti ligip\u00e4\u00e4setavaid kohti<\/strong>. Tallinn ja Tartu v\u00f5imaldavad konverentsidel osalejatele taotleda tasuta linnatranspordi kasutust<\/strong> \u2013 lihtne samm, mis v\u00e4hendab vajadust isiklike s\u00f5idukite j\u00e4rele. M\u00f5ju aitab v\u00e4hendada ka see, kui pakutakse jalgrattaparklaid, kasutatakse taastuvdiislit transfeerbussides ja antakse osalejatele teada, millised s\u00e4\u00e4stlikud liikumisv\u00f5imalused neil on.<\/p>\n

2. Planeeri men\u00fc\u00fc \u2013 toiduvalikud loevad<\/strong><\/p>\n

Toitlustus on valdkond, kus saad k\u00f5ige rohkem \u00e4ra teha. Uuringud n\u00e4itavad, et taimse ja loomse tooraine jalaj\u00e4lje vahe v\u00f5ib olla 10\u201350-kordne (Our World in Data<\/a>, ELi keskmise tarneahela p\u00f5hjal). Loomakasvatus tekitab ligikaudu veerandi kogu maailma kasvuhoonegaasidest ning toodab ka metaani, millel on umbes 25 korda tugevam kasvuhooneefekt kui s\u00fcsihappegaasil<\/strong> (IPCC, 100 aasta ajaskaalal).<\/p>\n

Kuidas m\u00f5ju v\u00e4hendada:<\/strong><\/p>\n