Uudised

Tartu 2024 – Euroopa kultuuripealinna programm on nüüd avalik

Tartu 2024 avalikustas 20.oktoobril, sada päeva enne Euroopa kultuuripealinna avatseremoonia algust, 350 projekti ja enam kui tuhande sündmusega tiitliaasta programmi.

Kultuuripealinna programmi juhtidee on Ellujäämise Kunstid, millega Tartu koos Lõuna-Eestiga pälvis 2019. aastal Euroopa kultuuripealinnade ekspertkomisjonilt tiitlivõidu.

Tartu linnapea ja Tartu 2024 nõukogu esimehe Urmas Klaasi sõnul ei tähenda Euroopa kultuuripealinna aasta üksnes kõrgel tasemel kontserte ja etendusi, vaid ka euroopalike väärtuste, kultuuri- ja mõtteruumide kokkutulekut. „Euroopa kultuuripealinna aasta annab Eestile tugeva tõuke vajalikeks tulevikku vaatavateks muutusteks, nii inimeste hoiakutes kui ka igapäevases käitumises,” sõnas Klaas.

Ajas muutuv juhtidee

Ellujäämise Kunstid on Euroopa kultuuripealinna loovkontseptsiooni kohaselt teadmised, oskused ja väärtused, mis on Euroopale omased, mida väärtustame ning soovime jagada ja ka juurde õppida. „Ellujäämise Kunste tõlgendavad kõik kultuurivaldkonnad pärimus- ja toidukultuurist muusika, filmi ja visuaalse kunstini välja,” rääkis Tartu 2024 loovjuht Kati Torp.

Loovjuht märkis, et Euroopalt tiitli pälvinud juhtidee Ellujäämise Kunstide roll ja mõte on ajas muutunud. Kultuuripealinna tiitlit võites 2019. aastal ei osanud keegi mõelda  pandeemiast, mis globaalselt halvas argielu ja kultuurikeskused. Venemaa sõda Ukraina vastu raputas turvalisse kaugusse jääjategi elukorraldust, Iisraeli-Hamasi sõda šokeeris kiire eskalatsiooniga.

„Läinud aasta on meile õpetanud aga üht olulisemat ellujäämise kunsti. Tartu ja Eesti piirid pole üksnes geograafilised tähised. Me elame hetkes, kus Euroopa koostöö, ühtsus ja demokraatia on kultuuri edasi elamiseks hädavajalik, rääkis Torp. „Oleme kohalike ja üle-eestiliste poliitiliste ja majanduslike teemadega nii Euroopa kui muu maailma mõjuväljas. Varem või hiljem jõuavad geograafiliselt kaugemal toimuvate arengute tagajärjed ka siia.”

Nii on Ellujäämise Kunstid ajas muutuv kontseptsioon, mille saavad kõik vastavalt oma tunnetusele ise ainesega täita. Siin on ruumi, et spekuleerida nii tehisintellekti apokalüpsise kui ka toidutööstuse arengute üle ja otsida ellujäämiseks vajalikke nõuandeid loodusfolkloorist või kogukondlikelt sidemetelt.

Kultuuriprogrammi neli kandvat teemat

Euroopa kultuuripealinnal on avar ja mitmekülgne tegevusväli. Tartu 2024 programmiliin elu ja keskkond aitab mõista ja õpetab, kuidas olla loodushoidlikum mitte vaid kunstide looja ning kogejana, vaid igapäevases linlikus eksistentsis, ka kodu rajamises ja hoidmises, aias, moe­ ja toiduvalikuis. Tänavakunst, säästlik arhitektuur, loov liikumine linnaruumis toidavad kultuurilist liigirikkust – nii nagu bioloogilise elurikkuse rikastamine linnas on ise osa 21. sajandi tänavakunstist.

Kõik Tartu 2024 sündmused järgivad keskkonnahoidlikke põhimõtteid. Suurt hulka publikut puudutavad kultuurisündmused on teenäitajaks keskkonnahoidlikes muutustes.

Programmi teema inimene ja oskused koondab sündmused, mille eesmärk on taastada usaldus ja turvatunne inimliku läheduse ning vahetu kontakti suhtes põlvkonnaülese õppimise ja koosloome kaudu. Erinevatel üritustel on võimalik tegeleda nii uute kui ka vanade käeliste oskuste omandamisega. Olulisel kohal on inimsuhtluse mõtestamine teatri, muusika ja kunsti kaudu. Lisaks on fookuses vaimne tervis, tõrjutud noored, eakad ja autsaiderkunstnikud.

Omapära ja Euroopa sündmused lahkavad Euroopa piiril ääremaa elu valupunkte ning otsivad viise, kuidas tuua kultuuripealinna Euroopa mõõde inimeste mõtteilma. Samas anda Euroopale märku, et ka meie oma paikkondlike keelte ja tavadega oleme osa selle kultuurilisest paljususest. Oluline on koostöö Euroopaga, sildade ehitamine erinevate riikide, rahvaste ja kultuuride vahel.

Programmi neljas temaatika keerleb teaduse ja tehnoloogia ümber. Erinevad projektid ja loovlahendused näitavad, kuidas kunsti nägemus tulevikust inspireerib teadust. Luubi all on kriitilisemad teemad nagu kiirete muutuste oht inimteadusele, tehisintellekti valud ja võlud ning DNA nanostruktuuridesse sekkumine geenitehnoloogias.

Kohalik dialoogis rahvusvahelisega

Programmi loomisel oli korraldajatel kesksel kohal põlvkondade-, valdkondade- ja rahvusteülene koostöö. Kultuuripealinna viivad ellu kultuurikorraldajad, kes töötavad Eesti ja maailma partneritega nii kunsti, teaduse kui ka ettevõtluse vallas. Programmiloojatel on enam kui sada välispartnerit 25 maailma riigist.

„Tahame, et rahvusvaheline kultuurivahetus saab kultuuripealinna tulemusel Lõuna-Eesti traditsiooniks. Et me oskaks soovida, oodata, nõuda ja ise panustada, et meie kultuur oleks avatud ja ligipääsetav kogu Euroopale. Me teeme sünergia loomisega algust ja see jääb kestma ka pärast 2024. aastat,” ütles Torp.

Programm täieneb ajas. Korraldajate sõnul tuleb järgmisel aastal Tartusse veel hulga maailmas tuntud tipptegijaid ja -artiste. Need selguvad tuleval aastal, kui artistid on kinnitavad oma maailmaturnee kuupäevad.

Programmi avalikustamisega algas piletimüük kultuuripealinna üritustele. Erinevate arvutuste kohaselt toob kultuuripealinn Tartusse ja Lõuna-Eestisse vähemalt miljonit külastust.

Tartu 2024 avalikustas tiitliaasta programmi 19. oktoobril. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 avatseremoonia algab sada päeva hiljem – 26. jaanuaril 2024.

Nopped kultuuriprogrammi maasikatest

Tartu 2024 tiitliaasta tipphetked on Euroopa kultuuripealinna avatseremoonia Tartus Emajõe kallastel, suur suvepidu 6. juulil ning enam kui kuu aega vältav kultuuriprogramm autovabaduse puiesteel. Tiitliaasta lõpeb 30. novembril piduliku lõputseremooniaga.

Ryoji Ikeda soolonäitus (1. november 2024 – 2. märts 2025). Maailmakuulus heli- ja visuaalkunstnik loob Tartusse massiivse, kõiki meeli hõlmava ruumiinstallatsiooni, mis põhineb Tartu ülikooli genoomika instituudi teadusandmetel ning heliistallatsiooni, mis valmib koostöös Eesti filharmoonia kammerkooriga.

Metsikud bitid (25. mai – 15. september). Tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitus paneb vaataja mõtlema looduse ja tehnoloogia seoste üle. Projekt kulmineerub näitusega Otepää lähistel asuvas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam.

Mittevarjevõrk (juuni–august). Tavalisi varjevõrke valmistatakse värvides, mis aitavad sõduritel jääda elude päästmiseks nähtamatuks. Nõnda suruvad ukrainlased maha ka pisaraid ja isegi rõõmuhetki. Mittevarjevõrke tehakse värvides, mis on valitud tundeküllust väljendama, et jutustada siinsete ukrainlaste isiklikke lugusid.

Suudlev Tartu (18. mai) ehk noortele suunatud haridusprogramm aitab murda seksuaaltervisega seotud tabusid. Selle kulminatsioon – enneolematu ühissuudlus Raekoja platsil surematute Eurovisiooni hittide saatel. Üles astub 2014. aastal Eurovisiooni võitnud austerlane Conchita Wurst.

„Rahamaa” (6. juuni – 21. juuni). Eesti Draamateatri lavastus räägib musta raha hukatuslikust mõjust demokraatiale. Skandinaavia panga rahapesuskandaalil põhinevale lavastuste autorid on Mehis Pihla ja Hendrik Toompere jr. Helikujunduse loob Maria Faust koos Taani muusikutega. Temaatilisi avalikke arutelusid edendab Tartu ülikooli loengusari.

Sürrealism 100 (15. märts – 8. september). Tartu ja Praha koostöös jõuavad avalikkuseni Ida-Euroopa kunstipärlid. Sajandivanused sürrealismi-ideed mõjuvad värskelt tänapäevalgi, aidates lahti harutada üha aktuaalsemaid vaimse tervise küsimusi.

Soome-ugri festivalil „Unustatud rahvad” (14.–15. juuni) kõlab Eesti Rahva Muuseumi noka all Prantsuse orkestri ja koori esitluses Veljo Tormise legendaarne kooristsükkel hõimurahvaste loost. Samuti jõuab publikuni temaatiline filmifestival ja konverents.

unda (19.–22. september) toob Tallinna klubiga Hall Tartusse karmid linlikud elektroonilise muusika peod, sukeldub klubikultuuri ja astub dialoogi ööelust rääkiva näituse ja konverentsiga.

Stencibility (juuni–juuli) tutvustab Tartu tänavakunsti eripära. Mullu kogus näitus „Hello Mister Police Officer“ vaatajaid mainekas Neurotitani galeriis maailma tänavakunsti pealinnas Berliinis. Sel suvel viidi näitus Aberdeeni Nuarti festivalile ning 2024. aastal jõuab see Tallinna ning erifestivalile Tartusse.

Tabamatu kõla (jaanuar–september). Rahvusvaheliselt tuntud ja auhinnatud Briti multimeediakunstnike rühmitus Blast Theory viib noorte abil läbi intervjuusid lõunaeestlastega. Kuigi intervjuud keskenduvad minevikule, valmib lugude põhjal arvukate linna ja regiooni näitlejate osalusel eriefektidega ulmefilm, mis kuvab Tartu ja Lõuna-Eesti tulevikku 2074. aastal.

Allikas: Tartu Linnavalitsus

 

 

Riine Tiigi

Turundusjuht