Tagasi

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED PRAEGU ÜRITUSTE KORRALDAMISEL

Nüüd, kui ürituste korraldamine on teatud piirangutega taas lubatud, on paljud korraldajad raske küsimuse ees: mis siis ikka on lubatud ja mis on nõutud.  Et juhenditerägastikus paremini orienteeruda, oleme kokku kogunud peamised küsimused- vastused, kuidas praegu üritusi korraldada tuleb.

Kui suuri üritus võib praegu Eestis korraldada? 

Alates 19.08.2020 on lubatud avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne), k.a. ühe- kui mitmepäevased ettevõtmised, mille raames võib toimuda eraldi üritusi (sh eri kohtades üheaegselt), milles igal ühel eraldi ei viibi rohkem kui 1500 inimest siseruumides ning õues kuni 2000 inimest. Sealjuures ei tohi ühel üritusel osalejad (vastavalt üritusel osalejate piirarvule) kokku puutuda teisel üritusel (sh sama ürituse alaüritused erinevates toimumispaikades) osalejatega ürituste toimumise ajal, nende vahel, enne ning pärast. Antud arvu all ei mõelda üritusega seotud töötajaid, esinejaid jne, vaid publikut või osalejaid.

Kehtima jääb kohustus tagada inimeste hajutamine ja siseruumides 50% täituvuse nõue. Siseruumides ei kohaldata kuni 50% täituvuse piirangut avalikele koosolekutele, avalikele üritustele, sealhulgas konverentsidele, teatrietendustele, kontsertidele ja kinoseanssidele tingimusel, kui isikutele on selleks ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istmekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks.

Siseruumides tohib päevas rohkem kui 1500-le inimesele üritusi korraldada juhul, kui üritus toimub paralleelselt erinevates ruumides, millel ei ole ühiselt kasutatavat pinda ega õueala ja millel on eraldi sisse- ja väljapääsud ning üheski ruumis ei ole rohkem kui 1500 inimest. Ka telk on käsitletav siseruumina, sest tegemist on piiritletud alaga (olenemata telgi seinte paigutusest). Statsionaarsete istmetega ürituse ruumidestohib välja müüa kõik istekohad (kuni 1500-le inimesele). Muude siseruumis toimuvate ürituste puhul arvestatakse 50% täituvust vastavalt ruumi tehnilisele võimekusele ning tagatakse isikutega omavaheline distants ja hajutatus.

Millised nõuded kehtivad ürituse toimumiskohale?

Ürituste korraldamisel tuleb tagada piisava distantsi hoidmise võimalus nii pealtvaatajatele kui ka korraldajatele (see tähendab, et sõltumata isikute arvust on võimalik hoida distantsi teistest). Inimeste hajutamise nõude kehtestamisega mõeldakse eelkõige seda, et tuleb tagada turvaline vahemaa inimeste vahel. Esinejate puhul tuleb järgida sama reeglit, kui see on võimalik.

Lisaks peab ürituse korraldaja tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Samas ruumis toimuva kahe erineva sündmuse vahel peab arvestama vajaliku aja (vähemalt 1 tund) puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist.

Paigutada kõik teenused (toitlustus, infopunkt, riidehoid jm) ürituse alal võimalikult hajutatult, et osalejatel oleks võimalikult vähe põhjust üksteise lähedal seista.

Kasutada põrandal või maapinnal tähiseid, infosilte või avalikel üritustel täiendavaid piirdeid distantsi hoidmiseks (vabas õhus vastavalt võimalustele tõkendid, suunaviidad).

Publikule selgete juhiste tagamiseks korraldaja nummerdab või määratleb mõnel muul üheselt mõistetaval viisil istekohad ja inimeste liikumissuunad määratud istekohtadele või tagab inimeste paiknemise n-ö erinevates tsoonides publikualal (vastava märgistusega piletil), et vältida inimeste kogunemist lava ette.

Heaks abimaterjalideks on ka meie hiljutised blogipostitused Täiendavad ettevaatusabinõud hotellides ja ürituste toimumiskohtades ning Suurimad konverentsiruumid ja – hotellid üritusteks Tallinnas

Kas siseruumides toimuvatel üritustel peab kandma maski?

Hetkel Eestis ei ole maskikandmise kohustust.

Kas siseruumides kehtib 2 + 2 reegel?

Otseselt sotsiaalse distantsi suurust ei ole reguleeritud, nõutud on hajutamine.

Millised soovitusi tasuks veel tähele panna?

Võimalusel registreerida üritusel osalejad. Selleks kasutada eelistatult elektroonset eelregistreerimist või selle võimaluse puudumisel registreerida osalejad koha peal.

Tagada võimalikult kontaktivaba, minimaalsete järjekordadega ning ohutu distantsiga pääsmete kontroll sissepääsul. Korraldada töö nii, et külastajatel on järjekorras võimalik hoida distantsi ning tulla vajadusel piletimüüjale, -kontrolörile lähemale vaid piiratud ajaks.

Kas on võimalik korraldada üritusi, kus lisaks kohapeal osalemisele kantakse sessioone üle ka online keskkonnas?

Nö hübriidüritused (nii füüsiliste kui virtuaalosalejatega) on võimalikud paljudes meie toimumiskohtades, aga kindlasti tuleb ülekandevõimalused ja selleks vajaliku tehnika olemasolu enne läbi arutada toimumiskohaga. Suuremate ürituste korraldamisel tasub kindlasti abiks võtta ürituskorraldusfirma, sest hübriidürituse korraldamine on märgatavalt keerulisem tavaürituse korraldamisest. Heaks abimeheks on ka meie blogipostitus Kuidas planeerida õnnestunud virtuaalkonverentsi. 

Kas catering teenusele kehtivad spetsiaalsed reeglid, millega tuleb arvestada?

Spetsiaalseid reegleid catering teenusele kehtestatud ei ole, kuid paljud catering-teenuse pakkujad on ise tulnud välja spetsiaalsete lahendustega, et suurendada klientide turvatunnet.

Millised reeglid kehtivad välismaalastest üritustel osalejatele?

Korraldajad, kes on plaaninud kaasata sündmustele välisriigi kodanikest esinejaid või osalejaid lähtuvad otsuste tegemisel Eestis ja välisriigis kehtivatest piirangutest.

Välisriikidest pärit konverentside osalejatele kehtivad samad nõuded kui tavareisijatele: osaleda võib haigustunnusteta kodanik ning kui ta ei ole saabunud riskiriigist (Kõik Eestisse saabuvad isikud, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta andmed puuduvad või koroonaviirusesse nakatanute suhtarv on suurem kui 16.)

Viimase 14 päeva nakatumise statistika 100 000 elaniku kohta avaldab Välisministeerium oma kodulehel iga nädala reedel ning see kehtib esmaspäevast järgmised seitse päeva.

Alates 1. septembrist on võimalus negatiivse COVID-19 testitulemuse korral riskiriikidest (nakatumiskordaja üle 16 ja punasega tähistatud või riigid, mida pole nimekirjades eraldi mainitud https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele) tulles minna tööle juhul, kui see on vältimatult vajalik ning riiki saabumisel tehakse viivitamatult viiruse test ja testi tulemus on negatiivne. Kuni testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene täielikult vältima kontakte teiste isikutega. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva oma liikumisvabadust piirata ehk äärmise vajaduse korral võib käia küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 14-päevane liikumisvabaduse piirang. Kui riskiriikidest tulija teste ei tee,  peab ta 14 päeva oma liikumisvabadust piirama. Lisainfo testimise kohta on leitav siit

Lisamaterjalid: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele

Millised ohutusnõuded kehtivad Tallinna lennujaamas?

COVID-19 koroonaviiruse leviku ohutust tulenevalt on Tallinna Lennujaam rakendanud mitmeid erinevaid meetmeid reisijate ja töötajate tervise kaitseks. Lisainfot leiate siit

Lisamaterjalid: 

Juhend avalikele üritustele alates 19.augustist

Valitsuse korralduse seletuskiri 21.augustist