KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED PRAEGU ÜRITUSTE KORRALDAMISEL

Nüüd, kui ürituste korraldamine on teatud piirangutega taas lubatud, on paljud korraldajad raske küsimuse ees: mis siis ikka on lubatud ja mis on nõutud.  Et juhenditerägastikus paremini orienteeruda, oleme kokku kogunud peamised küsimused- vastused, kuidas praegu üritusi korraldada tuleb.

Kui suuri üritus võib praegu Eestis korraldada?

Täiendavad piirangud Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal 28.detsember – 17. jaanuar 2021:

Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal on keelatud avalikud koosolekud ja üritused, sealhulgas konverentsid, teatrietendused, kontserdid (sh kirikukontserdid) ja kinoseansid siseruumides. Külastajate jaoks peavad olema suletud ka muuseumid, näitusasutused, spaad. Majutusasutused tohivad pakkuda ainult majutusteenust. Klientidele peavad olema suletud kõik toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalid.

Mujal Eestis: Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Sealjuures ei tohi ühel üritusel osalejad (vastavalt üritusel osalejate piirarvule) kokku puutuda teisel üritusel (sh sama ürituse alaüritused erinevates toimumispaikades) osalejatega ürituste toimumise ajal, nende vahel, enne ning pärast. Antud arvu all ei mõelda üritusega seotud töötajaid, esinejaid jne, vaid publikut või osalejaid. Üritus peab lõppema kl 22-ks.

Detailsem lisainfo on leitav kriis.ee lehelt

Millised nõuded kehtivad ürituse toimumiskohale?

  • Lisaks peab ürituse korraldaja tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.
  • Samas ruumis toimuva kahe erineva sündmuse vahel peab arvestama vajaliku aja (vähemalt 1 tund) puhastus- ja desinfitseerimistööde ning ventileerimise jaoks. Siseruume tuleb puhastada igapäevaselt enne ja pärast ürituse vm kogunemise toimumist.
  • Paigutada kõik teenused (toitlustus, infopunkt, riidehoid jm) ürituse alal võimalikult hajutatult, et osalejatel oleks võimalikult vähe põhjust üksteise lähedal seista.
  • Kasutada põrandal või maapinnal tähiseid, infosilte või avalikel üritustel täiendavaid piirdeid distantsi hoidmiseks (vabas õhus vastavalt võimalustele tõkendid, suunaviidad).
  • Publikule selgete juhiste tagamiseks korraldaja nummerdab või määratleb mõnel muul üheselt mõistetaval viisil istekohad ja inimeste liikumissuunad määratud istekohtadele või tagab inimeste paiknemise n-ö erinevates tsoonides publikualal (vastava märgistusega piletil), et vältida inimeste kogunemist lava ette.

Heaks abimaterjalideks on ka meie hiljutised blogipostitused:

Kas siseruumides toimuvatel üritustel peab kandma maski?

Eestis kehtib maskikandmise või nina ja suu katmise kohustuse avalikes siseruumides, seal hulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades, huvihariduses- ja tegevuses, täiendõppes- ning koolitusel.

Nina ja suud ei pea katma või maski kandma need inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud, samuti alla 12-aastased lapsed, samuti ei tule maski kanda juhul, kui on tagatud piisav distants ja muudel põhjendatud juhtudel.

Kas siseruumides kehtib 2 + 2 või 10+2 reegel?

Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kaks inimestkes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Uue tingimusena nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtade ala võivad koos viibida ja liikuda kuni 10 isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad (nn 10+2 reegel), välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Teenuse osutaja peab tagama klientidele võimaluse tingimusi täita ning hoolitsema selle eest, et inimesed täidaksid väljaspool istekohtadega ala kahe meetri vahemaa nõuet (nt garderoobis ja kohvikus jmt). Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele.

Millised soovitusi tasuks veel tähele panna?

Võimalusel registreerida üritusel osalejad. Selleks kasutada eelistatult elektroonset eelregistreerimist või selle võimaluse puudumisel registreerida osalejad koha peal.

Tagada võimalikult kontaktivaba, minimaalsete järjekordadega ning ohutu distantsiga pääsmete kontroll sissepääsul. Korraldada töö nii, et külastajatel on järjekorras võimalik hoida distantsi ning tulla vajadusel piletimüüjale, -kontrolörile lähemale vaid piiratud ajaks.

Kas on võimalik korraldada üritusi, kus lisaks kohapeal osalemisele kantakse sessioone üle ka online keskkonnas?

Nö hübriidüritused (nii füüsiliste kui virtuaalosalejatega) on võimalikud paljudes meie toimumiskohtades, aga kindlasti tuleb ülekandevõimalused ja selleks vajaliku tehnika olemasolu enne läbi arutada toimumiskohaga. Suuremate ürituste korraldamisel tasub kindlasti abiks võtta ürituskorraldusfirma, sest hübriidürituse korraldamine on märgatavalt keerulisem tavaürituse korraldamisest. Heaks abimeheks on ka meie blogipostitused

Millised reeglid kehtivad välismaalastest üritustel osalejatele? 

Korraldajad, kes on plaaninud kaasata sündmustele välisriigi kodanikest esinejaid või osalejaid lähtuvad otsuste tegemisel Eestis ja välisriigis kehtivatest piirangutest.

Välisriikidest pärit konverentside osalejatele kehtivad samad nõuded kui tavareisijatele: osaleda võib haigustunnusteta kodanik ning kui ta ei ole saabunud riskiriigist.

Alates 1. septembrist on võimalus negatiivse COVID-19 testitulemuse korral riskiriikidest (https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele) tulles minna tööle juhul, kui see on vältimatult vajalik ning riiki saabumisel tehakse viivitamatult viiruse test ja testi tulemus on negatiivne. Kuni testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene täielikult vältima kontakte teiste isikutega. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva oma liikumisvabadust piirata ehk äärmise vajaduse korral võib käia küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang. Kui riskiriikidest tulija teste ei tee,  peab ta 10 päeva oma liikumisvabadust piirama. Lisainfo testimise kohta on leitav siit

Lisamaterjalid: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele

Millised ohutusnõuded kehtivad Tallinna lennujaamas?

COVID-19 koroonaviiruse leviku ohutust tulenevalt on Tallinna Lennujaam rakendanud mitmeid erinevaid meetmeid reisijate ja töötajate tervise kaitseks. Lisainfot leiate siit

Lisainfo: 

Meie tiim on lahkelt valmis jagama rohkem infot piirangute ja võimaluste kohta, võtke julgelt meiega ühendust!

Riine Tiigi

Turundusjuht