4.–6. novembril toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline bioeetika konverents, mis tõi Tartusse maailma bioeetika tippteadlased. Arutluse alla tulid uued väljakutsed eetilistele raamistikele seoses tänapäeva kiiresti muutuva maailmaga ning informeeritud nõusoleku vajadus ja võtmine.
Konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutropi sõnul on arengud geneetikas ja infotehnoloogias seadnud üha enam kahtluse alla indiviidikeskse väärtusdiskursuse, mille üheks väljundiks on kindlapiiriline teavitatud nõusolek. Leitakse, et oleme jõudnud uude etappi, kus senise eetilise raamistiku asemele peab astuma uus, ühishüvel põhinev eetika.
"Konverentsi eesmärk oli näidata, et selline areng bioeetikas tähendab pendli liikumist ühest äärmusest teise. Kui teeme nüüd ruumi paternalistlikule mõtlemisele ja kuulutame avaliku huvi tähtsamaks kui üksikisiku õigused, siis paneme pendli liikuma teises suunas. Kollektiivsetest väärtustest lähtuv bioeetika võib olla õigustatud demokraatlikus ühiskonnas, kuid võib samas kaasa tuua mitmeid riskimomente uutes demokraatiates või jätta patsiendid sootuks kaitseta totalitaarsetes režiimides," selgitas Sutrop.
Konverentsil käsitleti konkreetsemalt informeeritud nõusoleku kontseptsiooni muutumist, mille on tinginud viimase kümnendi suured arengud bioteadustes ja infotehnoloogiates. Keskseks küsimuseks oli, kuidas leida tasakaal, et ühelt poolt oleks indiviidid kaitstud ning teisalt võimaldada uurimistööd ühiskonna hüvanguks.
Konverentsi peaesinejad olid maailma bioeetika absoluutsed tipud - Georgetowni ülikooli (USA) filosoofiaprofessor Tom L. Beauchamp ja Johns Hopkinsi ülikooli (USA) Bermani bioeetika instituudi tegevdirektor professor Ruth R. Faden.
Bioeetika on valdkond, mis toob välja bioloogias ja elusteadustes esile kerkivad moraalsed, sotsiaalsed ning poliitilised probleemid. Bioeetika valdkonda kuuluvad näiteks arutelud inimuuringute, bioloogilise materjali- ja terviseinfo andmebaaside ning kloonimise ja eugeenika teemadel. Informeeritud nõusolek on protseduur, millega patsient või uuritav väljendab oma enesemääramisõigust küsimustes, mis puudutavad füüsilist sekkumist või isikuandmete kasutamist. Isikut tuleb igakülgselt teavitada eesmärkidest, meetoditest, loodetavast kasust, võimalikest riskidest ja muust sellisest.
Konverentsi korraldasid Tartu Ülikooli eetikakeskus, TÜ filosoofiateaduskond, TÜ Eesti Geenivaramu, Biomeditsiini- ja biotehnoloogia doktorikool ning Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool.
Allikas: http://www.ut.ee/874016
